Jou, musid. Käisin täna Eriku ja ta emaga Malmös. Jee, tasuta alkohol. Või noh, rikaste rootslaste kulul, ya kno. Igatahes, tundus et Eriku emale (kelle nime ma kahjuks ei suuda parima tahtmise juures ka praegu meelde tuletada) pakkus väga palju lõbu, kuidas me Erikuga omavahel suhtleme. Näiteks et ma ei luba tal rohkem kingi osta, sest tal on neid terve kapp ja esik täis. Ja et me arutame väga tuliselt sotsialismi ja inimõiguste teemal (mina olen muide rohkem vasakpoolsete vaadetega, just so you know).
Aga milleks ma tegelikult siia kirjutama tulin, oli see, et me vaatasime just Erikuga filmi ja ma pole nii head filmi ammu näinud. Eelmine film, mis elu üle järele mõtlema pani, oli Ex Machina, aga tänase filmi nimi oli Faults. Ja see oli nii... huvitav film, et ei oskagi seda kuidagi kirjeldada, nii et midagi ära ei spoili. Vaadake ise järgi ja I be damned, kui see teid lõpus suu lahti istuma ei jäta.
Ja kui me siin juba sõbralikult soovitame, siis "The First Fifteen Lives of Harry August" on kindlasti väärt lugemist.
Lähiajal võib järgneda filosoofiline kirjutis riigi jms teemal, sest ma olen sellest viimasel ajal palju mõelnud. Aga praeguseks, Krissu out.
Vaatasime su palaval soovitusel ka Faultsi ja tõesti oli huvitav. Jee!
VastaKustutaSille (ja Ants)