Hiatus

... sest no kohe üldse ei viitsi kunagi kirjutada. Nii et ütleme siis kohe otse välja, et nüüd tükk aega ei kirjuta. Sorry not sorry.

Faults (2014)

Jou, musid. Käisin täna Eriku ja ta emaga Malmös. Jee, tasuta alkohol. Või noh, rikaste rootslaste kulul, ya kno. Igatahes, tundus et Eriku emale (kelle nime ma kahjuks ei suuda parima tahtmise juures ka praegu meelde tuletada) pakkus väga palju lõbu, kuidas me Erikuga omavahel suhtleme. Näiteks et ma ei luba tal rohkem kingi osta, sest tal on neid terve kapp ja esik täis. Ja et me arutame väga tuliselt sotsialismi ja inimõiguste teemal (mina olen muide rohkem vasakpoolsete vaadetega, just so you know).

Aga milleks ma tegelikult siia kirjutama tulin, oli see, et me vaatasime just Erikuga filmi ja ma pole nii head filmi ammu näinud. Eelmine film, mis elu üle järele mõtlema pani, oli Ex Machina, aga tänase filmi nimi oli Faults. Ja see oli nii... huvitav film, et ei oskagi seda kuidagi kirjeldada, nii et midagi ära ei spoili. Vaadake ise järgi ja I be damned, kui see teid lõpus suu lahti istuma ei jäta.

Ja kui me siin juba sõbralikult soovitame, siis "The First Fifteen Lives of Harry August" on kindlasti väärt lugemist.

Lähiajal võib järgneda filosoofiline kirjutis riigi jms teemal, sest ma olen sellest viimasel ajal palju mõelnud. Aga praeguseks, Krissu out.

Aasta pildis

Mu Rootsi minekust on peaaegu terve aasta möödas, nii et ma mõtlesin natuke pilte postitada. Rohkem teisest semestrist, sest esimesel semestril ma olin blogimises veel küllaltki tubli.

Kui ma Rootsi kohale jõudsin

Kui Mann ja Laura mul külas käisid

Kui ma Staffanstorpist Lundi kolisin

Kui ma panda olin

Kui ma jõulude ajal Eestis käisin

Kui Lundis ilmad ilusaks läksid

Kui ma salaorganisatsiooniga liitusin

Kui ma minion olin

Kui me Parentesenis palli mängisime ja kogu hoovi prahti täis loopisime

Kui mul ajutiselt musta värvi juuksed olid

Kui ma uue bestika leidsin

Kui ma Erikuga Kopenhaagenis käisin ja me parimat hommikusööki sõime

Kui me sõpradega eksprompt öösel randa läksime ja enne McDonald's-ist läbi käisime

Kui inimesed ära sõitma hakkasid

Kui me sõpradega ilusa järve ääres käisime

Sellest saab rohkem pilte, sest nii ilus oli

Ei, nagu tegelt ka, vaata kui ilus

Kui ma Harry and the Pottersi kontserdil käisin 

Ja lõpetuseks, kui ma Leedus käisin

See oli mu esimene aasta ja ma üritan teisel aastal paremini blogida, aga lubada ei saa midagi.

Kuidas oma päeva paremaks muuta: a step-by-step guide with illustrations

Samm 1: Meik. Sest see teeb enesetunde paremaks.


Samm 2: Kena outfit. Sest kes ei tahaks cool välja näha.


Samm 3: Jäälatte vahukoore, maasikakastme ja šokolaadipuruga. Sest why the fuck not.

Wordcount

Kuna see on mu 50. blogipostitus (nendest, mis ma alles olen jätnud), siis teen natuke oma lemmikasja: statistikat.

Võiks arvata, et mu blogipostitused jäävad järjest lühemaks, sest mul ei ole midagi kirjutada. Selle graafiku järgi aga ei ole see sugugi tõsi. Mu postitused on lihtsalt kogu aeg lühikesed olnud.

Joonis 1: Postituste pikkuse muutumine ajas

Ja järgnevalt graafikult võime näha, et kaks kolmandikku postitustest on olnud alla 200 sõna. Kolm tükki on õnnestunud üle 800 sõna kirjutada.

Joonis 2: Postituste jaotus pikkuse järgi

Need pilgud,...

... mida vanainimesed mulle järgi saadavad, kui ma lühikese kleidiga linnas käin.

Mida reklaami

Vaadake seda meistriteost, mis täna Postimehes avaldatud oli.

Mul tekkis nii palju küsimusi, et ma ei oska neist ühtegi õieti kirjagi panna. Aga...