Lahkuminekud on rasked (mu perele veel neli kuud hiljemgi)

Mu perekond elab mu lahkuminekut palju raskemalt läbi kui mina ise. Ma saan aru küll, et mul on võimalus reboundida nii palju, kui süda kutsub, aga neil pole enam kedagi, kellega oma meelt lahutada ja kellel jõulutoite kurgust alla suruda. But still.

Mu ema on selle umbes nelja kuu jooksul vähemalt 10 korda küsinud, kas me ikka uuesti käima ei hakka. "Ja üldsegi, te olite ju nii kaua koos ja kuidas siis nüüd niimoodi. Ja kas seal Rootsis mõnda toredat Eesti poissi ei ole? Ära sa nende rootslastega küll semmi." Joke's on you, semmin itaallaste ja sakslastega siis hoopis.

Minu isiklik lemmik oli mu vanaema kommentaar "Aga mina ju tunnen ka Imret." Et siis nagu mida, vanaema? Olen elu lõpuni temaga koos, sest sa andsid talle viiendas klassis ajalootunde? Ma sul ta tundmist ei ole käskinud lõpetada, tänaval võid ikka tere öelda. Lihtsalt ära kogu aeg nääguta.

Kui vanaemale ütlesin, et mul Eestisse tagasitulemise plaani väga ei ole, siis ta sai peaaegu südamerabanduse. "Mis siin kodumaal siis nii halba on?" Uh, ma ei tea. Mis siin head on? Kõik hea on Rootsis sama hea ja halbu asju ma ei hakka parem üles lugema, lähen ainult närvi.

Asjad, millega ma enam harjunud ei ole

Mõned asjad, mis Eestisse jõudes kohe silma ja kõrva riivama hakkasid:

1) Punased linnaliinibussid. Iga kord, kui tänaval mõnda näen, jälle üllatun, et ei olegi roheline.

2) Ma ei pea enne kella viit spetsiaalsesse poodi jõudma, et alkoholi kätte saada. Nii mugav.

3) Vene keel. Ffs, eesti keelt kuulda on ka harjumatu, aga selleks ma vähemalt olin valmis. Seda, et rohkem kui pool ajast tuleb tänaval venekeelset möla kuulata, ei mäletanud tõesti.

4) Men dress like shit. Vaatasin täna tänaval ringi ja üritasin kas või ÜHTE rahuldavalt riides olevat meest leida. Ei ole olemas. See-eest on mu vend hakanud väga viisakaid riideid kandma (kuigi see juhtus siiski enne mu äraminekut juba), mis on igal juhul suur pluss. So there is hope. Aga Rootsi ilusa tänavapildini veel lähikümnenditel ei jõua ilmselt.

5) Purjus inimesed. Fucking igal pool. Sellised täielikud alamklassi töllerdised absoluutselt igal pool.

Üldse olen ma sellest hetkest alates, kui ma Eestimaa pinnal jalad maha panin, täiesti irratsionaalselt vihane olnud. Kui ma kolme õhtut järjest poleks saanud sõpsidega veeta, siis ma juba kahetseks siia tulemist. Rootsi mõjub mu vaimsele tervisele suurepäraselt ja palun mitte solvuda, kui ma edaspidi otsustan Eestit väga harva külastada.

Bechdeli test

Mul ei toimu siin endiselt midagi. Homme saan enda tuppa mööbli ja ülehomme tulen juba koju. Laupäeval oli jälle Kalmaris töötajate pidu. Olin panda.

Who's the creepiest girl in town?

Eniveis, teatud isik on siin mind filme vaatama sundinud. Ma olen ilmselt temaga rohkem filme vaadanud kui üksinda terve siin oldud aja jooksul. Niisiis.

Edge of Tomorrow (2014)
Tom Cruise on suht kena onju. Mul väiksena oli tema peale eriti suur crush, sest noh Mission Impossible tuli telekast igal teisel nädalavahetusel umbes... Aga Edge of Tomorrow oli nagu Groundhog Day, ainult et tulnukatega. Filmi lõpus oli loomulikult kohustuslik suudlus, sest action-filmi ju ilma ikka teha ei saaks. Ja Bechdeli testi ka ei läbi, nii et mitte eriti hea.

The Maze Runner (2014)
Kuna ma ilmselgelt hindan filme meeste välimuse järgi (nagu selles videos siin), siis see on hea film. Dylan O'Brien on lihtsalt nii nunnu. Aga tegelikult kui kõiki kitsaskohti ignoreerida, siis oli film muus osas ka täiesti vaadatav. Natuke valmistas pettumuse, sest seda on nii tohutult üles haibitud, et ootasin midagi enamat. Aga vähemalt ei olnud lõpp totaalselt etteaimatav. Raamat on ilmselt parem ja ma kunagi võtan ta käsile. Üllatus-üllatus, aastal 2014 ei läbinud ka see film Bechdeli testi. Ei päriselt. Kui raske on panna kaks naist omavahel rääkima? Ei ole raske. Ausalt ei ole. Mine filmi tänaval suvalist vestlust ja viska oma filmi sisse, kui muidu hakkama ei saa.

Cyrus (2010)
No see oli küll eriti imelik film. Jonah Hilli ma pole kunagi eriti kõrgelt hinnanud, aga filmi sisu oli ka nii wtf. Ja kes tahab pakkuda, kas see film läbis Bechdeli testi? Ei läbinud.

Nii et kõigist filmidest, mida ma selle teatud isikuga vaadanud olen, läbis Bechdeli testi ainult Interstellar. Jesus, time to go on a feminist rant on his PUA ass.

Peaks nagu jälle kirjutama vist

Et oma fanbase'i hoida, pean aeg-ajalt tegema neid täiesti mõttetuid mittemidagiütlevaid postitusi. So have fun.

Uudis nr 1: kolisin ära. Vaadake pilte.

Mul on nüüd tühi tuba madratsi ja lambiga. Ikka parem kui eelmine.

Vaade mu toa aknast. Nii nummi.

Uudis nr 2: eile käisin nationi jõulupeol. Lõpuks ometi oli põhjus see kleit selga panna, mille ma pidulikeks juhtudeks kaasa võtsin. Nagu Kalmaris ikka, ei pidanud ka sel korral toitudes pettuma. Ma küll igatsen eesti jõulutoite, aga omfg rootsi jõulutoidud on ka täiesti üle prahi. Ja nagu Rootsis ikka, oli alguses pidu, siis vahepidu, siis jälle pidu ja siis järelpidu. Ja ma ei pidanud kell 2 ära minema, et bussile jõuda (vaata uudis nr 1).

Uudis nr 3 (või pigem meeldetuletus nr 1): Eestisse tulekuni vähem kui kaks nädalat.