Salaorganisatsioon

Ma tahtsin kirjutada, et nagu viimasel ajal ikka, räägin ka sel korral nationi asjadest, aga siis ma vaatasin oma eelmisi postitusi ja nationi asjadest nagu polegi eriti rääkinud. Aga nüüd räägin.

Eelmisel laupäeval ja pühapäeval oli foreman trip (ma isegi ei vaevu enam üritama neid termineid eesti keelde tõlkida, sest ma mõtlen neist ainult inglise keeles ja eesti keeles kõlaks nad eriti lamedalt). Käisime mingi kauge järve ääres, sõitsime kanuudega ja pärast seda sõime head sööki ja jõime ennast segi, nagu ikka.

Sellel nädalal käisin ainult ühes loengus ja ülejäänud aja panin nationi inimestega tühja. Lohh.

Neljapäeval oli nationi koosolek. Valisime nationile uue kuratori (kuraatori? kas see on eesti keeles sõna? kas see tähendab mingit juhi moodi asja? eniveis, valisime uue kõige tähtama tüübi). Kolm kandidaati oli, üks neiu, kaks noormeest. Neiu oli kahtlemata parim kandidaat - kogemustega ja loomu poolest juhiks sobiv. Ja mida meie nation demokraatlikult tegi? Valis ilusa poisi. Kahest halvast oli ta ilmselt parem valik, aga ma ei mäleta, millal ma viimati nii pettunud olin. Ludvig on tore inimene ja puha, aga Ida oleks lihtsalt NII palju paremini sellele kohale sobinud. Ja ma pole Nicklast (prokurator ekonomi ehk tähtsuselt teine tüüp ja ühtlasi mu esimene sõber nationis, kelle kaudu ma ka Erikuga tutvusin) kunagi nii sisemiselt surnud näoga näinud. On karta, et Kalmar nation jõuab järgmisel aastal kõige täiega nationite surnuaeda...

Aga mind valiti järgmiseks aastaks ka foremaniks nii et saan jätkata koolis mittekäimist ja nationis tühjapanemist. Jei.

Eile sain ühe salaorganisatsiooni liikmeks. Rohkem ei saa öelda.

Järgmise korrani.

Ämmamamma

Okei. Mu elus ei juhtu midagi põnevat. Ma võin tulla iga päev siia kirjutama, kuidas mu elus ei juhtu midagi põnevat. Aga ma olen liiga laisk.

Nädal tagasi oli nationis jälle töötajate pidu, millest te võib-olla FB-s pilte olete näinud. Teema oli Disney. Me tegime Herculest. Blogger ei taha pilti üles panna, nii et peate FB-sse stalkima minema. See oli kõige nõmedam pidu, mida ma meie nationis näinud olen, söök ei olnud üldse hea ja alkoholi ei saanud ka piisavalt. Läksin kl 11 koju. Või noh, Eriku juurde, aga kuna me elame endiselt samas majas, siis pmst sama asi.

Eile kohtusin oma uue ämmaga. Ta peaks päris vana olema, nagu 65 vms, aga ta nägi nii noor välja, holy shit, ma olen kade. Ta oli muidu hästi tore, aga ta inglise keel oli küllatki piiratud, nii et Erik pidi vahepeal tõlkima. Neil on hästi nunnu maja Älmhultis (IKEA on sealt pärit, btw), mis on tund aega rongisõitu Lundist põhja poole. Pilte ei teinud, aga Google Mapsi pilti võite näha.

Yes, a very important picture

Eriku ema oli eriti uhke õhtusöögi valmistanud, mis oli hästi nämma. Nii et me sõime ja jõime alkoholi ja üldse polnud imelik, nagu ma arvasin, et saab olema. Nii et nüüd ma olen perre vastu võetud ja on jälle üks motivaator rootsi keelt õppida juures. Ootan huviga, kuidas Eriku kohtumine minu perega läheb. Suvel äkki?

Seoses halva inglise keele oskusega. Täna käisin wrapi ostmas, aga putkapidaja ei rääkinud inglise keelt. Noh okei, toidu tellimine on selline rootsi keel, millega ma täitsa hakkama saan, proovisin siis seda. Aga selgus, et tüüp ei räägi eriti rootsi keelt ka. Aga sellest hoolimata oli ta väga jutukas, nii et sain teada, et ta on Süüriast pärit, on siin kaks aastat elanud ja maksab oma korteri eest 3400 krooni kuus. Tahaks ka nii odavat korterit. (Mina maksan oma toa eest 2800 ja jagan dušše ja kööki 20 inimesega.)

Kaks filmisoovitust ka. Mõlemad on briti filmid. Starred Up ja The Selfish Giant. Have fun.