Ma tahaksin teile nelja asja öelda

1. Jah, ma tean, et ma kustutasin ühe postituse vahepealt ära, tšillige. Ei olnud nii oluline ju?


2. Mann ja Laura käisid siin!!!! Look at those cute faces

Reede õhtul otsisime ühikapidu, aga ilmselgelt otsustas see nädalavahetus olla kõige lamedam nädalavahetus kogu semestri jooksul, nii et pidu njetu.

Laupäeval vaatasime hunniku filme ära, üks neist oli "Röövlirahnu Martin", sest mina ja Mann ei olnud seda näinud ja me enam ei suutnud Madise karjääri tippsaavutust ignoreerida. Suurema osa ajast me muidugi naersime kõhud kõveras väikese nunnu Madise üle. Sorri, Matu.

Täna tegin üle pika aja korralikku sööki. Keegi võiks mul tihemini külas käia, et ma ainult friikaid ja lihapalle ei sööks. Ja siis panin musid rongi peale ja oligi kaks päeva nii kiiresti läbi :(


3. Parim uudis: ma kolin 1. detsembril lõpuks siit urkast ühikasse ja see on suurepärane järgneval kümnel põhjusel:

1) Seal elamine läheb mulle kuus 1286 SEKi (139€) vähem maksma, sest üür on madalam ja kuupiletit ka ei pea ostma.

2) Ma ei pea enam iga päev 1-2 tundi bussis veetma, et kodu ja Lundi vahet sõita.

3) Ma ei pea enam pidudelt kl 12 ära minema, et viimase bussi peale jõuda.

4) Üks majakaaslane ajab mind sitaks närvi, sest ta ei saa aru, et ma pole temast huvitatud. Või tglt ta saab aru küll, aga teda ei huvita, sest ta on täpselt selline tüüp, kes arvab, et kõik naised peaks tahtma temaga magada lihtsalt sellepärast, et ta eksisteerib. Ja talle ei jõua kohale, et ta on ilge tropp, ja ta on ise süüdi, et mitte keegi temaga suhelda ei taha.

5) Mu tuba on siin kapisuurune ja veits klaustrofoobiliseks läheb. Ühikatuba on peaaegu kolm korda suurem. Ja alguses tundub ta kohe eriti avar, sest mul pole seal mööblit ja ma hakkan madratsil magama ja ülikoolis õppima. :D

6) Mu praegune majaomanik on veits aferist.

7) Khmerikelabminugasamasühikaskhm

8) Ühikas ma elan koos rootslastega, nii et tasuta keeleõpe, woohoo.

9) Ühikas elamine on siiski vajalik tudegielu kogemus, mida mul siiani veel pole.

10) Saan endale mööblit šopata, ain't that fun?


4. 19. detsembrist 12. jaanuarini olen Eestis ja saadaval, nii et hakake varakult minuga kohtumiseks aegu broneerima.

Kaks eksamit ja mõned peod

Nüüd kui eelmisest postitusest on peaaegu kaks nädalat möödas ja fännid hakkavad rahutuks muutma, on aeg jälle paar rida kirja panna.

Sellel nädalal olid mul esimesed eksamid. Markovi protsessides sain 82%-ga eristusega arvestatud ehk kõrgeima võimaliku hinde. Eestis nutaksin patja sellise tulemuse peale (nagu kamoon, alla 90%, really?), aga siin on nii-nii-nii savi. Who's the laziest bitch in the room? That would be me. Statsionaarsete juhuslike protsesside hinnet veel ei tea, aga ääri-veeri võiks läbi saada küll.

Eksamite läbiviimist võetakse siin palju tõsisemalt kui Tartus. Lauad on üksteisest hästi kaugele pandud ja dokumente kontrollitakse ka alati. Kirjutamiseks on kindla formaadiga ja ülikooli logoga paberid, mitte lihtsalt esimesed ettejuhtuvad valged või ruudulised.

Üleeile käisin jälle ühel ühikaläbul. Tegelikult isegi kolmel, aga esimene sakkis, nii et tuli uus otsida, ja teised kaks olid väga lähestikku, nii et nende vahel sai liikuda, kui ühes kohas igavaks läks. Ühikapeolt mingi suvalise tüübiga koju minna oleks ikka nii lihtne, et see on täiesti uskumatu... aga ma hetkel veel (!) eelistan inimesi, kellega ma rohkem kui kolm sõna vahetanud olen.

Nüüdseks olen ma juba kolm korda nationis tööl käinud - kaks korda baaris ja ühe köögis. Köök oli suht lame, edaspidi sinna ei lähe. Igatahes oli eile töötajate pidu, mis tähendas tasuta sööki ja alkot, nii et kes sellest ikka ära ütleks. Mida ma ei salli, on see, et kõik (okei, mitte kõik, aga paljud) peod on siin kostüümipeod. Stop. Nobody cares. Inimesed tahavad lihtsalt juua ja ringi ameleda ja mingite mõttetute kostüümide väljamõtlemine on aja ja raha raiskamine. Aga kui see kõrvale jätta, siis oli väga lahe pidu. Söök oli superhea, nagu omg, mul pole aimugi, mida ma täpselt sõin, aga mu igapäevaste makaronidega võrreldes oli ikka täielik foodgasm. Inimesed olid ka lahedad.

Suurim pluss nationis käimisel on see, et seal kohtab rootslasi. Kui ma muidu liigun ainult rahvusvahelistes seltskondades, siis nationis on suurem osa puhastverd rootslased. Eile olin preparty'l ainus, kes rootsi keelt ei rääkinud, aga nad olid nii nunnud, et isegi kui ma vetsus käisin ja tagasi tulin, siis nad rääkisid omavahel endiselt inglise keeles. Teisest küljest ei hakka ma muidugi kunagi rootsi keelt rääkima, kui nad kogu aeg nii kiiresti inglise keelele üle lähevad, aga küll ma lõpuks leian kellegi, keda oma keeleorjana kasutada, no worries ;)

Tasuta lihttööline

Eile õhtul käisin esimest korda nationis tööl. Nationid on need kind of korpide moodi asjandused, kui keegi ei mäleta. Kuna minu nation on pubi-nation, siis oli mul valida, kas töötada baaris või köögis. Seekord valisin baari.

Alguses sain kohe korralikku heavy liftingut teha, sest Rootsis ei koti kedagi, kui sul käed nagu nuudlid otsas on. Kõik on võrdsed, eks ole. Okei-okei, tegelikult ei olnud isegi raske, pidin ainult koos ühe (nunnu) rootslasega metallpiirded sissepääsu juurde vedama, et inimesed taipaksid järjekorras seista. Siis ladusin pudeleid riiulitele ja tšillisin niisama lahedate inimestega kuni avamiseni.

Avamise hetkeks pandi mind koos kahe teisega garderoobi, et dokumente kontrollida ja riidehoiu eest raha nõuda. See on piisavalt lihtne töö, et midagi väga pekki keerata pole võimalik. See probleem on küll, et inimesed tulevad ja lähevad gruppidena, sest no kes see ikka üksinda baari läheb, onju? Nii et vahepeal on garderoobis täielik tühjus ja siis lendab jälle 5-10 inimest korraga peale.

Mingil hetkel vahetasin kellegagi kohti ja läksin baari kassaaparaadi taha. Alguses suutsin väga palju vusserdada, aga kedagi eriti ei häirinud. Mõne aja pärast hakkas ladusamalt minema, sest töö ise on tegelikult ju süstemaatiline ja lihtne: võtad tellimuse, vajutad kassaaparaadil paari nuppu, võtad raha, annad vahetusraha tagasi, võtad külmkapist või vaadist joogi, annad joogi kliendile. Ja nii paarsada korda järjest.

Kes oleks osanud arvata, et mulle baaris töötamine meeldib? Mina küll mitte.

Pärast sulgemist pidime muidugi koristama ka, aga pärast seda sai veel tühja passida ja juttu rääkida ja voolikute puhastamisest üle jäänud (natuke vesist) õlut juua.

Ei, raha ei saa selle töö eest, ärge lootkegi, küll aga saab kohapeal tasuta süüa ja juua, kaks toidutalongi, kutse töötajate peole (kus saab jälle tasuta süüa ja isegi tasuta alkoholi!) ja väga palju uusi tutvusi, mõned neist isegi rootslased (mis oli tegelikult mu eesmärk sinna tööle minnes). Nii et põhimõtteliselt töötasin tasuta toidu eest. Ja superlõbus oli. Võib-olla tulen koolist ära ja hakkan baaridaamiks?

Kuna ma pidin kella kaheni seal olema ja bussid lõpetavad nädala sees liikumise kesköö paiku, siis võtsin Guillaume'i ratta. Mida ta aga oma ratast lahkelt mulle lubades mainida unustas, oli see, et ta ratta esikumm on katki. Enne minekut pumpasin täis, aga tagasi tulles oli jälle täiesti tühi. Kuna see pole minu probleem, siis ma eriti ei hoolinud, kui palju halba tühja kummiga sõitmine ta rattale teeb, nii et väntasin rahulikult koju. Staffanstorpi piiri ääres oli rattateel üleujutus, nii et minnes puudutasid ketsitallad mõnes kohas vett. Terve aja, mis ma tööl olin, sadas aga kena padukat, nii et tagasi sõites oli üleujutus juba nii suur, et mul ei olnud mingit valikut ja pidin sealt lihtsalt läbi väntama nii, et ketsid käisid sügaval vees. Vähemalt ei olnud kodust enam eriti kaugel.

Niiiisiiis, reedel lähen uuesti, sest cool oli. Siis käivad bussid ka poole kolmeni, nii et ma ei pea koju ujuma.

Ei mõista ma neid eestlasi

Esiteks SDE toetus langes kooseluseaduse vastuvõtmise pärast. Kas keegi suudab mulle neid lolle näidata, kes varem oleks sotside poolt hääletanud, aga nüüd selle seaduse pärast ei hääleta? Nagu... Mida nad arvasid, et sotsiaaldemokraatia endast kujutab? Ei võta mu väike mõistus seda.

Ja teiseks see Eda-Ines Etti laul, mida kõik jagavad ja taevani kiidavad, on vabsjee mõttetu ju. Mille poolest see nii hea on?

Muud ei olnudki, Klissu out.

Filmisoovitusi

Haigus läks juba üle, nii et ma teen kiirelt teise postituse otsa, enne kui uuesti laisaks muutun. Pühapäeva õhtul vaatasin mõne inimesega rootsi filmi. Vaadake seda ilusat meest:

I mean... wtf, dude, kust sa sellise näo said? Eniveis, see on Martin Wallström. Mul ila voolab pühapäevast saati ojadena.

Mõned filmid, kus ta mänginud on:

I rymden finns inga känslor (Aspergeriga poiss üritab maailmast aru saada.)

Ego (Filmi sisu on pmst see, et Martin on ilus ja andekas ja ilus. Ja ilus ka.)

Arn: riket vid vägens slut (Ristisõdade ajast.)

Need filmid on muidu ka SUPERhead, aga Martini ilus nägu teeb veel paremaks. Ausalt. Viimases filmis on tal kahjuks päris väike osa ja enne selle vaatamist peaks ära vaatama esimese osa: "Arn: tempelriddaren".

Ja kui keegi veel näinud ei ole, siis "Vi är bäst!" on ka väääga hea film. See räägib väikestest nunnudest punkaritest.

Kõiki neid filme ma oleks nõus teist ja kolmandat korda ka vaatama. Kui kellelgi on mulle Rootsi filmide soovitusi, siis andke tuld.

Haige ja laisk

Nädalavahetusel käis Imre külas.

Sup, bitches, teil küll nii palju kalakonservi ei ole.

Reedel käisime eestlaste peol. Ma isegi ei teadnud, et siin nii palju eestlasi õpib. Suht cool oli. Laupäeval näitasime Jaanusega Imrele korralikku ühikaläbu. Õnneks olime me selle jaoks liiga kained, nii et sealt lahkusime kiiresti.

Kopenhaageni lennujaama Starbucksis kirjutati mu nimi õigesti. Kindlasti üritati meelega valesti kirjutada, aga läks kogemata täppi.

Eeeniveis, ma olen ennast ära külmetanud ja tuju on ka halb, nii et ma ei viitsi normaalseid lauseid moodustada ja mul ei ole (juba kaks kuud järjest) midagi põnevat kirjutada. Kahe nädala pärast on eksamid.

Staffanstorpis läks elu põnevaks

Mulle on juba vähemalt kolm inimest kurtnud, et ma kirjutan oma blogisse liiga vähe. No katsuge ise jutte välja mõelda, kui kogu nädal koosneb loengus ja poes käimisest ja sarjade vaatamisest.

Aga eile õhtul käisin Swedish lounge'is keelt harjutamas ja kui Christianiga koju jõudsime, siis ta juhtis mu tähelepanu, et meie naabermaja ees seisab Eesti numbrimärkidega auto. Tegime veel nalja, et raudselt on vargad ja et me peame öösel Annabelle'i hokikepiga ukse peal valvet pidama. Ja täna, ets kae imet, oli naabermaja juures kaks politseiautot. Ma isiklikult ei näinud, aga Guillaume ütles. Ja kui Annabelle nüüd õhtul koju tuli, siis ta olevat selle maja taga näinud väga suurt hulka jalgrattaid ja muud kahtlast kraami, mida kellelgi nii suurtes kogustes olema ei peaks. Nii et olgu see Eesti autoga seotud või mitte, aga tuleb välja, et meie kõrvalmajas tegutseb mingi vargabande. Tõmbas adrenaliini pumpama kohe.

Ma ei mäleta, kas ma siia kirjutasin jäätiseautost, mis ilgelt kõvasti muusikat mängib ja linnade peal ringi sõidab. No igatahes, on siin selline auto. Ja kuigi juba vähemalt nädal aega on temperatuur olnud 15 kraadi ringis ja vihma ka vahelduva eduga sadanud, siis jäätiseauto vurab ikka visalt ringi. Isegi mu kursavend mainis ära, et nägi seda autot kurvalt tänaval seismas, ei mingit lastekarja ümber. Mul igatahes kummitab see muusika, mida ta mängib, ikka päris korralikult vahepeal.

Seoses muusika kummitamisega üks väike laulusoovitus: Saint Motel - My Type. Video ei ole eriti hea, aga no kamoon need sõnad on puhas kuld ju:

You're, you're, you're just my type.
You got a pulse and you are breathing.

Mul endal on küll meestele vähe kõrgemad nõudmised, aga küll need veel jõuavad kaduda, kui meeleheide saabub.