Staffanstorpis läks elu põnevaks

Mulle on juba vähemalt kolm inimest kurtnud, et ma kirjutan oma blogisse liiga vähe. No katsuge ise jutte välja mõelda, kui kogu nädal koosneb loengus ja poes käimisest ja sarjade vaatamisest.

Aga eile õhtul käisin Swedish lounge'is keelt harjutamas ja kui Christianiga koju jõudsime, siis ta juhtis mu tähelepanu, et meie naabermaja ees seisab Eesti numbrimärkidega auto. Tegime veel nalja, et raudselt on vargad ja et me peame öösel Annabelle'i hokikepiga ukse peal valvet pidama. Ja täna, ets kae imet, oli naabermaja juures kaks politseiautot. Ma isiklikult ei näinud, aga Guillaume ütles. Ja kui Annabelle nüüd õhtul koju tuli, siis ta olevat selle maja taga näinud väga suurt hulka jalgrattaid ja muud kahtlast kraami, mida kellelgi nii suurtes kogustes olema ei peaks. Nii et olgu see Eesti autoga seotud või mitte, aga tuleb välja, et meie kõrvalmajas tegutseb mingi vargabande. Tõmbas adrenaliini pumpama kohe.

Ma ei mäleta, kas ma siia kirjutasin jäätiseautost, mis ilgelt kõvasti muusikat mängib ja linnade peal ringi sõidab. No igatahes, on siin selline auto. Ja kuigi juba vähemalt nädal aega on temperatuur olnud 15 kraadi ringis ja vihma ka vahelduva eduga sadanud, siis jäätiseauto vurab ikka visalt ringi. Isegi mu kursavend mainis ära, et nägi seda autot kurvalt tänaval seismas, ei mingit lastekarja ümber. Mul igatahes kummitab see muusika, mida ta mängib, ikka päris korralikult vahepeal.

Seoses muusika kummitamisega üks väike laulusoovitus: Saint Motel - My Type. Video ei ole eriti hea, aga no kamoon need sõnad on puhas kuld ju:

You're, you're, you're just my type.
You got a pulse and you are breathing.

Mul endal on küll meestele vähe kõrgemad nõudmised, aga küll need veel jõuavad kaduda, kui meeleheide saabub.