Ma olen siin olles juba kahele kampsunile kohvi peale ajanud. Kui ma pusa kannan, siis seda ei juhtu. Kui ma Eestis olin, siis ei juhtunud seda ka kunagi. Siin olen kokku 3-4 korda kohvi joonud ja neist kahel suutsin pool endale kaela keerata.
Mu keskendumisvõime on ka täiesti nullis. Ma ei suuda isegi fanfictionit lugeda, ilma et ma iga paari minuti tagant FB-d või tumblrit tšekiks. Mis siis veel sellistest igavatest asjadest rääkida, nagu õppimine...
Ma üldiselt otsustasin, et ma ei ole siinse õpetamise süsteemiga rahul, sest see soosib tühjapanemist ja asjade viimasele minutile lükkamist. Jajah, olen täiskasvanu ja ise vastutan selle eest, et asjad tehtud saaks, aga kui 85% ajast peaks kuluma iseseisvale tööle, siis mis mõttega ma üldse ülikoolis käin. Võiks ju niisama ka need hirmkallid raamatud kokku osta ja läbi lugeda. Ja siis vahel arutaks sõbraga, kas leheküljel 37 on trükiviga või peabki nii olema. Kui kogu semestri kohustuslik osa on kaks arvutipraksi ja eksam, siis see ei ole just kõige kõrgema kategooria motivaator. Kusjuures siin võib eksameid teha nii palju kordi kui ise soovid. Ühe aasta jooksul antakse kolm võimalust, aga järgmisel aastal saab jälle kolm võimalust, välja kedagi ei visata. Rekord olevat 15 katset.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar