Wordcount

Kuna see on mu 50. blogipostitus (nendest, mis ma alles olen jätnud), siis teen natuke oma lemmikasja: statistikat.

Võiks arvata, et mu blogipostitused jäävad järjest lühemaks, sest mul ei ole midagi kirjutada. Selle graafiku järgi aga ei ole see sugugi tõsi. Mu postitused on lihtsalt kogu aeg lühikesed olnud.

Joonis 1: Postituste pikkuse muutumine ajas

Ja järgnevalt graafikult võime näha, et kaks kolmandikku postitustest on olnud alla 200 sõna. Kolm tükki on õnnestunud üle 800 sõna kirjutada.

Joonis 2: Postituste jaotus pikkuse järgi

Need pilgud,...

... mida vanainimesed mulle järgi saadavad, kui ma lühikese kleidiga linnas käin.

Mida reklaami

Vaadake seda meistriteost, mis täna Postimehes avaldatud oli.

Mul tekkis nii palju küsimusi, et ma ei oska neist ühtegi õieti kirjagi panna. Aga...

Mul tuli just lambist meelde

Hästi suvaline "update", aga mulle tuli just meelde, et Rootsis ei ole klassiruumides peaaegu mitte kunagi kraanikaussi. Ja tahvlit "puhastatakse" kuiva lapiga.

This has been a blog post.

(Kui mu postitused nii lühikesed on, siis peaks pigem twitterit kasutama vist)

Üritan mina rongiga Lundist Malmösse sõita...

Tavaliselt saab Lundist rongiga Malmösse umbes 10 minutiga. Täna istusin ma rongis täpselt 2 tundi ja 14 minutit. Mingi hullumeelne (või lihtsalt loll) oli raudtee peal ja kõik rongid seisid. Politsei helikopteriga otsiti tüüpi taga. Suht põnev oli. Üks tüüp hakkas rongis iseendaga rääkima ja rusikaga vastu pead taguma. Mõned tühistasid lennukipileteid. Mina istusin rahulikult ja rääkisin facebookis inimestega. Jube hea see mobiilne internet ikka.

Rändom

Kas kellegi teise arvates on ka Game of Thrones sellel hooajal kohutavalt aeglane ja igav? Ainsad plot device'id paistavad olevat vägistamine ja arutud tagamõtteta mõrvad. Good job, so fascinating (not).

Ja kas keegi teine ka tunneb, et jube kõrini on Eesti poliitikute igapäevastest rassistlikest kirjutistest? Hetkel mõtlen Kristiina Ojulandi facebooki postitust, aga jagama ei hakka, pole idioodile rohkem tähelepanu vaja.

Aga positiivsema poole pealt, mulle jubedalt meeldivad mängud, kus saab ainult vahel klõpsimas käia ja numbrid muudkui aga jooksevad ja midagi eriti mõtlema ei pea. Kittens' game'i jagasin juba kunagi, aga seal peab kogu aeg sees olema, et numbrid jookseksid. Adventure Capitalist on palju lihtsakoelisem ja offline olles ka raha tiksub. Mõnus tunne, eks ole.

Jälle sellest, miks Rootsis on parem

Jälle pean vinguma, miks Eestis on halb. #sorrynotsorry

Rootsis koheldakse vaimseid haigusi nagu haigusi ja vaimsete haigustega inimesi nagu inimesi. Ja ma ei mõtle selle all arste vaid keskmist inimest tänavalt. Kui isegi paremad sõbrad ütlevad mulle Eestis, et "Saa üle" ja "See on ainult mõtlemises kinni", kui ma ärevushoogude käes vaevlen, siis mida veel keskmisest jorsist oodata? No shit, et on mõtlemises kinni, aga vaata, tiburull, rahulikuks jäämine ravib ärevust sama palju kui sügavalt hingamine ravib astmat. Aga nüüd, kui ma pärast korduvaid visiite arstile ja EMOsse lõpuks ravimite peal olen, on elu päris ilus. Saan hommikuti voodist välja ja suudan õppida ja süüa ja noh, tead, neid muid eluks vajalikke asju teha, ilma tundide kaupa nutmata.

Ja isegi Rootsi natsid on paremad natsid kui Eesti omad. Natsipartei on meil mõlemal riigikogus, aga Rootsi omad vähemalt selliseid debiilsusi ei tviidi. #absurd